Pärnu Rattastrateegia
Pärnu linna ja riiklik rattastrateegia: eesmärgid, investeeringud ja ajakava rattasõbralikuma linna ehitamiseks.
25% kooli rattasõite
Aastaks 2030 peab vähemalt veerand koolisõitudest toimuma rattaga. See tähendab turvalisi kooliteid, rattaparklaid koolide juures ja liikluskasvatust.
5% → 13%
Rattasõidu osakaal kogu transpordist peab kasvama praeguselt viielt protsendilt kolmeteistkümneni. Iga protsent tähendab vähem autosid, puhtamat õhku ja tervemat linna.
Loendused ja tagasiside
Kaamerate, loenduste ja elanike tagasiside põhjal on võimalik näha, kus rattaliiklus tihedaim on ja kuhu taristut kõige enam vaja läheb.
+42 km
Uut eraldatud kergliiklusteed aastaks 2030. Praegu on Pärnus ~38 km rattateid.
600+
Uut turvalista rattaparkimiskohta koolide, asutuste ja ühistranspordisõlmede juurde.
0 hukkunut
Vision Zero — null hukkunut ja raskelt vigastatut jalgrattaga liikluses. Turvalised ristmikud ja eraldatud rajad.
AI loendurid
Automaatsed ratturite ja jalakäijate loendurid igas olulises sõlmpunktis andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Pärnu on Eesti rattasõbralikeim linn, kus iga elanik jõuab rattateele 5 minutiga.
Rattastrateegia ei ole ainult teede ehitamine — see on linnaruumi ümbermõtestamine. Turvalisemad ristmikud, rohkem rohelust, vähem müra, tervemad inimesed.
Pärnu Rattastrateegia vastuvõtmine linnavolikogu poolt
→Esimesed AI-loendurid paigaldatud, investeeringute algus, Supeluse tänava rekonstrueerimine
→Keskne rattavõrgustik valmis, ühendus kõigi koolidega, uued rattaparklad
→Kõik planeeritud investeeringud teostatud, rohevõrk täielikult avatud
→25% koolisõitudest rattaga, 13% modaalne osakaal, Vision Zero saavutatud
Pärnu olemasolev ja planeeritud rattataristu. Roheline — olemasolevad kergliiklusteed.
Eesti Rattastrateegia
Riiklik plaan rattasõidu osakaalu tõstmiseks kogu Eestis. Eesmärk on luua turvaline ja mugav rattataristu, mis ühendab linnad ja maakohad ning muudab rattasõidu igapäevaseks transpordivalikuks.
Strateegia keskendub neljale sambale: taristu, ohutus, rattakultuur ja andmepõhine planeerimine. Iga omavalitsus koostab oma tegevuskava riikliku raamistiku alusel.
Taristu, ohutus, rattakultuur ja andmepõhine planeerimine.
Turvaline taristu
Eraldatud rattateed, turvalised ristmikud, valgustatud rajad. Iga uus tee ehitatakse nii, et ka 8-aastane laps saaks iseseisvalt ja turvaliselt kooli sõita.
Ohutus ja seadused
Kiiruspiirangud, ratturite õiguste kaitse, Vision Zero põhimõtted. Eesmärk on null hukkunut rattaliikluses kogu Eestis.
Rattakultuur
Liikluskoolitus, kampaaniad, rattaüritused. Rattaga sõitmine peab olema sotsiaalselt ihaldatav ja normaalne igapäevane tegevus, mitte nišihobi.
Andmepõhine planeerimine
Automaatsed loendurid, GPS-andmed, rahuloluuuringud. Iga otsus põhineb andmetel, mitte oletustel. Tulemusi mõõdetakse ja avaldatakse igal aastal.
Loe täisstrateegiat
Pärnu Rattastrateegia ja Eesti Rattastrateegia 2040 täistekstid on avalikult kättesaadavad. Tutvu eesmärkide, tegevuskavade ja investeeringutega.